ipresent.net – videoloeng koos esitlusega

Mina valisin sellise õppevahendi:

http://seepa.ipresentonline.com/members/seepa/presentations/448   

ja teine versioon on selline:

http://seepa.ipresentonline.com/members/seepa/presentations/447

Mida selgituseks öelda?

No enda filmimine on üsna piinarikas tegevus, kuid kui katta video kinni, enesekriitika kaob ja segajad on kõrvaldatud ning salvestus hakkab sujuma.

Mida õppisin?

Video tegemisel peab olema ikka parem tehnika. Arvasin, et töökohal salvestatud video on kvaliteetne ja hea heliga, kuid nagu hiljem selgus- pole ta midagi…

Mida rohkem vaatad oma salvestusi, seda hullemad nad tunduvad. Aga tegelikult on vahva- saad oma parasiitsõnad selgeks ja tõded, et tegelikult on see päris vahva.

Kriitikutele selgituseks, et töö valmis kevadel, kooli kõige kiiremal aja ja õppetegevuseks peaks olema ettevalmistatud paremini. Aga päris omapärane kogemus oli. Alles jõudsin ära harjuda oma häälega videojuhendites- nüüd hakkan pildiga ka leppima.

Kindlasti proovige ka !

Õppematerjalide kvaliteet

Õppematerjalide kvaliteedinäitajateks pean mina järgnevad 10 punkti:

1. Kursus on hästi struktureeritud ja lihtne kasutada (kerge ligipääs materjalidele, mitte labürindi läbimine)
2. Kursus peab olema hästi kujundatud ja läbitav iseseisvalt ( kirju- mirjuline kujundus viib mõtted õppetööst mujale.)
3. Kursuses on kindlad eesmärgid ja mõõdetavad tulemused
4. Õppematerjalide esitamiseks kasutatakse erinevaid alternatiivseid tehnoloogilisi vahendeid ja lahendusi
5. Õppesisu on usaldusväärne, täpne ja ajakohane
6. Õppematerjalid on keeleliselt korrektsed
7. Õppematerjal on sobivalt liigendatud väiksemateks osadeks ( ühele lehele ei tuleks liialt teksti paigutada- lugejal tekib tüdimus)
8. Kursust testitakse enne reaalses õppeprotsessis kasutamist (äärmiselt oluline )
9. Kursus on tehniliselt töökorras (lingid töötavad, vajalikud vahendid avanevad jms)
10. Õpikeskkonna kasutamine ei nõua eraldi tasulise lisatarkvara soetamist (lisaprogrammide allalaadimine peaks olema juba alguses õppijale teadvustatud)

Kuues teema- viitamine

Viitamisega sai 7 aastat tagasi kurja vaeva nähtud, kui tegin magistritööd. Õnneks oli selleks olemas väga hea eesti keelne kirjandus, milles olid kõik võimalused selgitatud. Et selline eraldi programm nüüd on olemas, selles pole ma üldsegi üllatutnud. Pigem võiks küsida, millise tegevuse jaoks veel ei ole. Mulle see programm esialgu eriti rõõmu ei valmistanud. (Inglise keelne) Peale mõningast pusimist hakkas nagu koitma ja peab märkima, et järgnev magistritöö saab selle abiga tehtud. Kindlasti leiaks Mendeley ka rakendust põhikoolist alates, kus õpilased teevad uurimustöid ja niisama projekte.
Samas annab Mendeley võimaluse kasutada vahendit ka järjehoidjana.
Kaaslaste blogidest lugesin, kuidas teised laadisid kõiksugu vigureid veel juurde, siis sealtmaalt minu mõistus sai otsa.
Aga siin on minu katsetused:

Mart, P. K. & L. (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (p. 220). Tallinn: TLU informaatika instituut. Retrieved from http://htk.tlu.ee/~priit/tiigriraamat/tiigriraamat.pdf

ENE, K. (2012). Õppimine ja õpetamine digiajastul – müüdid ja tegelikkus. e-õppe uudiskiri,1, Retrieved from http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=2895

Kristjan, K. (2012). ÕPPIMINE JA ÕPETAMINE DIGIAJASTUL – MÜÜDID JA TEGELIKKUS. Manchesteri ülikool vs Tartu ülikool: suhtumisest tehnikani (pp. 1-5). doi:http://www.e-ope.ee/images/50001288/K.Korjus_e-ope.pdf

Maret. (2012). Mareti asjatamised. Retrieved from http://maretitood.blogspot.com/

kus viga näed laita, seal tule ja aita…

Neljas kodutöö: Autoriõigused

No nii, nüüd oleme siis selles teemas, mis segane ja kogu aeg edasi lükatud.
Kõigepealt hakkasin vaatama oma avalikke töid ja nendel muutsin õigused vabaks. Kuidagi harjumatu, et tuleb selllega tegeleda. No jah, ennevanasti sai oma esitlused ja muud materjalid ju ,,sahtlis” hoida, nüüd ununeb tihti ära, et tuleb ka autoriõigused lisada.
Ausalt öeldes ega ma siiani eriti midagi üles ei riputa. Tunniks vajaminevad esitlused ja tööd kopsin ikka kokku poole tunniga: copy-paste stiilis ja kui ma ainult tunnis neid esitlusi kasutan ja kusagile üles ei riputa- ei pea ma vajalikuks aega viita nende autoriõiguste peale. Püüan palju kasutada oma fotosid, mida olen ise pildistanud ja ka PowerPointi programmisiseseid illustratsioone Kahjuks ei ole sellist aega küll võtta, et hakata veel otsima selliseid pilte, mida tohib ikka kasutada.
Ja ikkagi on see autoriõiguste asi ligadi-logadi… Palju tohib ja palju mitte ,,hariduslikel eesmärkidel”- no ma igaks juhuks ei teegi. Ja kui on juba viidatud ja viide omakorda viitab ja siis taas ja taas- kas pean tõesti olema selgeltnägija….. Tänan, ei.
Tekkis küsimus ka selle kohta, et kui esitlus on internetis üles laetud ja kõik õigused on kaitstud, kas siis seda ma klassis ka ei tohi näidata???
Ja veel muusika ja youtube. Kui muusika autor on juba üle 70 aasta surnud- peaks ju muusika olema vaba kasutada, kuidas on aga muusika esitajatega, nende autoriõigustega?
Mismoodi on üldse võimalik kasutada oma esitluses või õppematerjalis näiteks Mozarti muusikat??? Kui embeedin oma õppematerjalidesse youtubest videolõigu ja hiljem selgub, et see, kes selle üles laadis on seadust rikkunud, kas minust saab siis ka koheselt kurjategija???
Ikkagi tunnen, et seda teemat ma selgeks ei saanud, kuna tegemist on sellise seaduse teemaga, ei julge oletada ja katse/eksituse meetodit kasutada.
Mulle oleks asi palju kindlam, kui keegi teadja ütleks, et vot nii tohib ja naa ei tohi. Paneksin endale kirja nagu korrutustabeli ja õpiks pähe. See nii ja naa teadmine tekitab vaid kahtlusi….
No nüüd tuligi mu kirjatükk paraja halana välja. Kirjutan siia mõned küsimused, mis mind ikkagi vaevama jäävad:
1. Kui soovin võtta pilti, mis asub kodulehel ja kus on ainult kirjas, et pildid on pärit sellest ja sellest raamatust- kas siis ikkagi ei tohi?
2. Kas ise tohin pilte skanneerida raamatust veebi ja kirjutan siis juurde, et sellest raamatust?
3. Mida ma üleüldse tohin YouTube üles laadida peale enda filmitu? Oma ostetud plaadilt muusikat/filmi ei tohi?
4. Mida ja kuidas tohin YouTubest veebi laadida?
5. Kuhu enda esitlusele asetada litsents- algusesse/lõppu?
6. Kas oma lehele tuleb ka litsents panna ja kuhu?
Tänud Irenale, kes pakkus ka teisi pildipanku, kust saab vabalt kasutatavaid pilte leida. Poeg panustas ka, andes lehekülje muusika allalaadimiseks.(http://incompetech.com), kuid ikkagi kindel ma ei ole, kas tohib või ei tohi ja kuidas tuleb viidata?
Oma analüüsimiseks võtsin oma kõige esimese PowerPointi esitluse ja kohandasin siis nii nagu oskasin. Tahaksin teada, kas selline vormistus on õige ka? (Efekte ei tasu tähele panna)

Neljas teema

Neljas teema

e-raamat.??? Mul endal puudub e-luger ja ei ole ka tahvelarvutit. Ja telefon om mul ka kiviajast- isegi pilti ei tee. Niipalju kui veebis on võimalik, olen pisut ikka neid raamatuid uurinud ka .
Koolibri on loonud juba mõned e-õpikud, nende näidiste järgi ei oska ma hinnangut anda, kas on asi asja väärt või mitte. Kõik uus kipub hirmutama ja esialgu inimene ikka soovib olla vaatleja rollis- mina vähemalt küll. Ja kui selle taga on veel rahad, teeb iga otsustav samm üsna ettevaatlikuks.
Tuetan meelde, kui aasta tagasi käisin ,,Võrgustik võrgutab” koolitusel ja seal räägiti e-raamatutest, olin väga skeptiline kogu teema suhtes. Ja mida elu näitas? Palun väga, poole aasta pärast juba pea kõik teadsid, mis on e-raamat ja e-luger. Sellise kiirusega liigub tehnoloogia, et nüüd tunnen, et olen rongist maha jäänud.
Leidasin ühe e- raamatute koostamise võimalusi tutvustava lehekülje. See on siin.
Kunagi registreerisin ennast ühe e-raamatutega kaupleval veebilehel kasutajaks, kuid nüüd seda kohta ma enam üles ei leia, sest otsingule vastuseid on sadu. (Sel ajal oli vaid kaks.) Vot niimoodi toimub areng.
Proovisin oma kätt ka myebook.com lehel raamatu loomisega. Kuidas ja mida seal ma teha sain ongi raamatus kirjas.

Kas olulisem on uute tehnoloogiatega kaasnevad lisavõimalused või veebipõhiste materjalidega kaasnev avatus?

Ma ei oska küll öelda, kumb on olulisem, mõlemad on positiivsed lahendused õppijatele ja ka õpetajatele. Sellise suure vabaduse ja kontrollimatu infohulga sees on kindlasti ka palju ,, rämpsu”, mille õigsuses, seaduslikkuses tuleks kahelda.

Kas koolid peaks oma piiratud rahalisi vahendeid investeerima interaktiivsetesse tahvlitesse ja tahvelarvutitesse?

Meie koolis toimus just arutelu, milliseid tehnilisi vahendeid soetada? Interaktiivsed tahvlid ja tahvelarvutid jäid mõlemad nimekirjast välja. Miks?
Interaktiivseid tahvleid on meie koolis 4, millest 1 on juba terve õppeaasta seisnud ilma kaablita ja mitte keegi pole tundnud vajadust seda kasutada. Teine interaktiivne tahvel asub klassiruumis, kus on nädalas ainult 8 tundi ja ometi pole keegi teine seal klassis õppetunde läbi viinud. Kolmas tahvel asub arvutiklassis, mis on asetatud nii kõrgele, et pisemad õpilased ka seda kasutada ei ulata. Ainuke tahvel, mis on aktiivselt kasutuses asub loodusainete klassis, kus selle klassi õpetaja seda väga aktiivselt kasutab.
Minu oma klassis on tavaline projektor ja valge tahvel. Selle õppeaasta jooksul pole ma puudust tundnud interaktiivsest tahvlist. Kogu töö saab tehtud ka valge tahvliga. Äärmiselt mugav ja kui on tund hästi ettevalmistatud, saab ka mängida ja võistlusi korraldada. Ja loomulikult ei ole seda paanilist hirmu, et keegi võib interaktiivse tahvli
,, katki teha”, ära sodida.
Interaktiivsel tahvlil on muidugi ka omad eelised, mida õpetaja ja õpilased saavad tunnis kasutada, kuid nii suurt puudust ei tunta. Ja õppevahendite valikul mängib väga suurt rolli ka vahendi hind. Selle ühe tahvli hinnaga saab mitu projektorit osta. Ja kuna meil keegi õpetajatest nii-nii väga interaktiivset tahvlit ei soovi oma klassi ( tegin küsitluse- võib kah olla- oli 3 vastajat, teistel ükskõik), otsustasime projektoreid osta.
Tahvelarvutid omakorda on veel nii uus trend, et keegi neid soovida ei oskagi. Ja ma kipun arvama, et mõne aasta pärast, kui on valmistatud hulgaliselt e-õpikuid, on igale õpilasele juba tahvelarvuti süsteemi poolt tasuta antud. Ka neid me sellel õppeaastal oma soetatavatesse vahenditesse ei arvanud.

Millisena te kujutate ette digitaalseid õppematerjale aastal 2020?

Samal teemal jätkates, arvan ma, et õppeaastal 2020 on igal õpilased oma tahvelarvuti, millega saavad nad e-õpikutega töötada ja kindlasti on väga palju veebipõhiseid (pilvekesel) õppematerjale, millele on kõigil juurdepääs. Digitaalsed õppematerjalid on pigem loovust toetavad ja vähem ainepõhised.

Kolmas teema: arvutipõhised testid

Kui testide tegemisest üldiselt sõna võtta, arvan, et elektrooniliste testide küsimusi tuleks alustada valikvastustega küsimustüübist, kuna see on kiirelt teostatav ja kohe alguses ei tekita vastajas pahameelt, kui hakkama ei saa.
Valikvastustega testide parandamine on ka tunduvalt lihtsam ja tihti teeb nende kontrollimise ära juba süsteem ise.
TATS on küll algselt lihtne, kuid häiris see, et testi proovimisel jäi millegipärast asi seisma ühe küsimuse järel ja edasi testi sooritada ei saanudki. hea, et sai pildi sisestada- kuigi jah sellega oli ka paras tegemine. Oh seda häda ja oigamist, kui oleksin võtnud antud keskkonna tunniks ettevalmistamisel- kuluta aega testi tegemisele, mis pärast ei töötagi korrektselt. Olin juba praegu katsetades pahane.Test asub siin.Ise ma seda rohkem ei kasutaks. Lihtsam ja selgem on googles näiteks selline teha või näiteks lemillis, kus vähese vaevaga, lihtsalt ja arusaadavalt sai kunagi selline test valmistatud.
PETS- no seal valmistatud teste piiludes- tundusid nad küll toredad, kuid demokasutajana sisse ei saanud ja registreerimisega- selleni ma ei jõudnud.
Zoho Challenge sai kätt proovitud sedamoodi.
Yacapaca näib mulle rohkem õpikeskkonna moodi- testi tegemisega seal hakkama ei saanud.
EasyTestMarker- kiire ja tõhus, tulemus siin
Proovisin ka Anneli poolt katsetatud Testmozi ja tulemus on siin
Kokkuvõtteks, eks ikka igaüks jäägu oma meelepärase juurde.

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Tarkvara eXe Learning sai mulle tuttavaks sügisel, kui osaledes ühel e- kursusel tuli valmistada veebipõhine õppematerjal. Selle valmistamine oli täiesti jõukohane ja kui aega oleks rohkem, teeksin hea meelega veel. Ülesehituselt oli Exe päris lihtne, kõige rohkem valmistas peavalu selle asetamine veebi. Kuna polnud varem seda teinud, tuli mul abi paluda kooli infotehnoloogilt. Ja päris ausalt ei oskaks ma seda uuesti teha.
Minu Exe veebipõhine õppematerjal asub siin.
Eriti lihtne ja loogiline õppematerjalide valmistamise keskkond on LeMill (http://lemill.net), kus saab kiiresti ja lihtsalt vajalikud õpiobjektid valmis teha. Igati plussiks on ,,embeedimise” võimalus.
Xerte Online Toolkits (http://www.nottingham.ac.uk/xerte/) – kahju, et ligi ei lubanud, kuigi esitlus jättis väga suurte võimaluste kasutamise mulje. Esimene, mis minu uuritavaks valikuks osutus, jäi sedapuhku ära.
CourseLab (http://www.courselab.com) – sellega jõudsin niikaugele, et suutsin alguses installida ta arvutisse küll, kuid rohkem kui 2 lehte ( esileht ja järgmine) ma teha ei saanudki. Mul puuduvad kindlasti mingid teadmised/oskused, kuidas ühte või teist programmi kasutada. Seni olen ikka kõike teinud katse/eksituse meetodil- nüüd tuleb välja nendest enam kasu ei ole. No ei saa käima, tekib trots ja rohkem ei taha teha.
myUdutu (http://www.myudutu.com) osutus viimaseks õlekõrreks midagi teha. Valmistasin seal paar slaidi- niisama käeharjutuseks. PowerPoint esitluse üleslaadimisega ma taas hakkama ei saanud. No häda pärast midagi ikka välja tuleb, kas tahaksin veel proovida? Jah.
Minu myududtu katsetus asub siin.
Connexions (http://cnx.org)- sinna ma tegin ennast kasutajaks, kuid rohkem ei midagi. Ja see lause : YouTube poolt pakutavat vistutamiskoodi natuke täiendades on võimalik lisada ka videomaterjali- kohutas mind täiesti. See kostus juba midagi programmeerimise moodi, millest ei tea ma küll midagi.
Kokkuvõtteks: pettumus kui suur. Saavutatud teadmine, et ma olen ikka rumal, mis rumal.