Pisukene tagasivaade Tallinna Ülikooli külastusest veel.
Kõigepealt jäin pool tundi hiljaks, mis omakorda võimaldas orienteeruda ka Tallinna Ülikooli uues ehituses. Kohale jõudes istusime ümarlaua taga ja toimus parasjagu haridustehnoloogi tööülesannete lahtimõtestamine.
Tutvustati ka põgusalt videoseminaride korraldust ja nagu rohkemat ei olegi meeles.
Tegelikult olin päris pettunud- suur kool, kus juba teis aastat pidev külaline- ootasin suure põnevusega pääseda ka telgitagustesse.
Kui ma esialgse teemana ütlesin välja ,,Klassiõpetajate haridustehnoloogilised pädevused”, siis mida edasi, seda rohkem muutus teema.
Põhjuseid üsna mitu.
Küsitlus tuli ise selline. Eelnevalt määrasin ära, mida ma tean, et õpetajad teavad. Ehk eelmise õppeaastal tellisin kooli Tigitiigri põhikoolituse, milles osales 8 klassiõpetajat. Sellest järeldasin, et midagi ikka juba peaksid nad teadma juba.
Selle täitmisel palus ikkagi 3 õpetajat minu abi osade sõnade lahtiseletamisel ja me täitsime küsimustiku koos.
Esialgne kokkuvõte tuli järgnev, millest saab välja lugeda klassiõpetajate oskusi ja vajakajäämisi IKT vallas:
Peale küsitluse viisin läbi intervjuud. Vastajad olid väga vaoshoitud ja vastused olid napisõnalised ning küsimused vajasid selgitavaid sunnamisi.
Mõningaid noppeid intervjuudest:
Vastuseid oli seinast seina, kuid ainult üks küsitletavatest märkis ära arvutioskuse. Ma arvan, et pooled pidasid seda lihtsalt loogiliseks, osad aga on ikka vendumusel, et kui ,,kohustusliku” e- kooli täidab ära- siis rohkem pole vajagi.
Kuidas arvuti kergendab õpetajatööd? Kiire info liikumine ja tööks vajamineva leidmisel (Pildid, muusika, töölehed, filmid jne.) Tunnistused, tööplaanid, dokumendid, tundide ettevalmistamine.
Ajaliselt aeganõudev- ei leia kohe vajaminevat.
e- kool, informatsiooni otsimine, tööplaanid, töölehed.
Koheselt saab näidata, kuulata, vaadelda. Korrektsed töölehed, mitmekesistab õppetööd, vanemate järelvalve e-kooli kaudu.
Üldiselt hindasid õpetajad oma arvutikasutamisoskust keskpäraseks, 2 vastajatest tõdesid, et on päris saamatud arvuti kasutamisel.
Eriti oluliseks ei peeta, kuna lapsed on kodus nagunii arvutis kogu aeg ja klassiruumis saab kõik õppetööga seotud tehtud. Teine pool arvas aga, et väga oluline ja arvuti on samasugune töövahend nagu raamat või töövihiAinetundidest on esikohal matemaatika ja loodusõpetus, neile järgneb eesti keel, inglise keel ja kunstiõpetus.
Enamjaolt 1 kord kuus, kui sedagi. Ainult üks õpetaja, kes kasutab 4 klassiga miksikese töövihikut, viibib arvutiklassis iga nädal 2 korda.
Tahaksin siin ära märkida, et olles ise ka klassiõpetaja, viibin teiste klassiõpetajatega palju koos. Üsna tihti tekkis võimalus vestlusteema pöörata oma kasuks ning delegeerida arutelusid, ,,miks ja miks mitte viia läbi ainetunde arvutiklassis?!”
Sellistest vestlustest võis koguda ,,tõeliseid pärle”, kuna oldi mitmekesi koos ja siis oli julgust öelda välja nii mõndagi.
Põhjused, miks ei käida arvutiklassis:
Põhjused, miks käiakse arvutiklassis:
Mida on vaja, et käiksin ainetunde andmas arvutiklassis.
Kuna minul viimasele kontakttunnile ei õnnestu ilmuda, siis loodan, et minu esitlus selle lünga täidab. Otse loomulikult on kõik küsimused ja kommentaarid oodatud.
Alustuseks tagasiside Tallinna Reaalkooli külaskäigult.
Kõigepealt käisime algklasside majas, kus näidati meile iPad-e, millega algklasside õpilased saavad tunnis töötada.
Minu õhin iPad-de suhtes hakkab raugema. Sel korral tundusid nad määrdunud ja ei olnud enam nii huvitavad. Jään endiselt arvamusele, et parim lahendus iPadide kasutamiseks oleks ikkagi siis, kui igal õpilasel on oma töövahend.
Seejärel anti ülevaade kooli tehnilistest vahenditest ja tarkvara programmidest.
Mõtlema pani asjaolu, et osa tehnilisi vahendeid ei kasutata. (Need hääletamise puldid) Tundub, et maailma tehniline areng on nii kiireks muutunud, et kui sellega sammu tahad pidada, tuleb kasutamiseks vajalikud vahendid ikka väga läbi mõelda.
Ehk ei tasuks kohe uute asjadega kaasa rutata, vaid pisut vaadelda ja analüüsida töövahendite vajalikkust ja efektiivsust. (Nagu vajaduspõhiselt iPadid Reaalkooli algklassidel, mitte, et teistel on ja meil on ka vaja)
Kui alguses nurisesin, et meil pole seda või teist, siis nüüd olen jõudnud arusaamisele, et kas meil peab kõi olema nagu teistel. Ehk peaksime natuke mõtlema, mida meil tõeliselt vaja oleks ja mida ka kasutataks efektiivselt.
Kas on väga vaja kõigis algklassides Smart tahvlit, või saame hakkama ka valge tahvliga?
Kas peab koolis olema igas kabinetis projektor, või on mõni aine, milles ei ole see nii oluline?
Ja tegelikult on meie ajastu inimesed ikka väga mugavaks teinud. Teise klassiruumi kasutamine tundub paljudele Mount Everesti vallutamisena.
Mida teha oma koolis?
IT vahendite kaardistamine, avalikustamine ( millises kabinetis millised võimalused on). Uute IT vahendite vajaduste kaardistamine.
1. Anna lühiülevaade, milline seminar, loeng/taristukogemus on sind sinu töös kõige enam innustanud või mõjutanud (st. mitte meie kursuse raames, ikka üleüldiselt:). Teisisõnu: millest ammutad inspiratsiooni või kelle sõnad sul raskel ajal kõrvus helisevad.
Kui päris ausalt öelda, siis minu kõige suurimateks innustajadeks on olnud lapsed. Kellega koos olen arenenud ja kelle silmade sära ongi edasiviivaks jõuks. Et muuta tunde huvitavamaks ja lastele põnevamaks, olen pidevalt proovinud ja katsetanud aina uusi ja uusi võimalusi. Võimalusi, mida pakub meie tänapäeva tehnika ja veeb.
Olen ise selline igale poole trügija- ehtne eestlane, et kõike peab saama ja omal nahal järele proovima. Tänu sellele olen püüdnud ka Tiigrihüppe koolitustel osaleda nii palju, kui võimalik.
Kui juba teadlikult haridustehnoloogia poole suundusin, siis esimeseks ahhaa- momendiks osutus ühel koolivaheajal GAG-i külastus. Seal toimus tihe koolituspäev, kus õpetajad ise tutvustasid enda uusi teadmisi ja oskusi haridustehnoloogia vallas. Seejärel hakkasin veelgi rohkem jälgima Ingrid Maadvere töid ja tegemisi.
Kuid kokkuvõtteks on ikka õpilased need, kelle säravad silmad annavad innustust ja jõudu taas ette võtta uusi lahendusi tundide huvitavamaks muutmiseks.
2. Õpetajate nõustamine keerulistes olukordades:
a. interneti ohtutus – kas õpetaja ja õpilane peaks või ei peaks online võrgustikus sõbrad olema ja oma tööd korraldama?
Internetis õpetaja oma klassiga võrgustikus sõbrad olla võiks küll, kuid pigem siis eraldi grupis. See välistab ebameeldivused, mis võivad tekkida, kui hetke meelolu ajendil on midagi postitatud. (Ega õpilased ju õpetajat inimeseks ei pea. Õpetaja on üliolend, kes ei söö, ei maga, ega potil käi. Õpetajal ei ole kunagi elust kõrini, ta ei armu ja tal ei ,,viska kunagi ära”).
Samas õpilastega ühes võrgustiku rühmas olemine distsiplineerib ka õpilasi- igat pahna enam üles ei panda, ega trükita.
Minul küll mõni algklassiõpilane , kes endale Facebookis konto on siblinud, enam teisi ,,seksikaks” ei kommenteeri, peale seda, kui ma vastava märkuse tegin. Mingil määral hoiab ikka õpilased vaos.
Ja veel, kui terve klass on võrgustikus sõbrad- levib info välgukiirusel. Nii mõnigi kord on tekkinud plaanides üleöö muudatused ja läbi võrgustiku info edastamine on ju palju lihtsam, kui hakata igale ühele helistama. Keegi ikka märkab ja edastab teistelegi.
Samas muutub ühine võrgustik õpilasel ka õpivõrgustikuks. Saab ju kiirelt abi klassikaaslastelt küsida. Kui muidu ei tihata otseselt ühe või teisega vestlema, siis nii-öelda,, kambas” ju saab.
b. autorikaitse ja isikukaitse teema kasutades laste tehtud töid, nendest pilte ja jagades oma materjale (lastega, kolleegidega, avalikkusega)
No selle autoriõigustega keeratakse küll vint juba üle.
Selge on see, et õpilastest tehtud pilte ei saa ennem veebi panna, kui vanem selleks loa annab. Samas koolis sees ekraanilt näidata tohib. Sama kehtib ka õpilastöödega.
Õpetaja materjalid- kui jagada neid kooli ruumes õpetajalt õpetajale- saab kasutada õppetööks kõike pilte, kui aga jagada oma õppematerjale internetis peab olema õppematerjalide sisu üle kontrollitud, et pildid ja ka tekstid oleksid sellised, mida tohib kasutada. Siinkohal oleks haridustehnoloogil ka silm üle materjali lasta. Hea oleks oma tööd ka koheselt märgistada autoriõiguste litsentsiga. ( Appi- mu eelkooli materjalidel pole ühelgi litsentsi- palju esitlusi juba. Küsimus: Kui Blogil on litsents peal, kas see kaitseb ka mu esitlusi selles või tuleb esitlustele ka litsents panna külge?)
Kõigepealt väike kõrvalpõige veelkord GAG-i külaskäigule:
Pisikeses koolimajas kaks arvutiklassi, mis pidevalt kasutuses ja õpilastele juurdepääs olemas- see on märkimisväärne. Muidugi on tänapäeval õpilastel nutitelefonid ja tahvelarvutid ja sülearvutid koolis kaasas, kuid siiski mitte kõigil. Sellepärast oleks ikka tore küll, kui õpilastel oleks võimalus vahetundidel ja peale tunde kasutada koolis arvuteid.
MÕTTETERA
Oli võimalus kuulda ka iPAD-idest õppetöös. Kuna koolivaheajal viibisin ,, Kooli uus mõttetava” seminaril Tallinna Reaalkoolis, siis oli hea võrrelda kahe kooli kogemusi. Siiski siiani pole minus veel sellist vaimustust tekkinud, et lisaksin nad oma ,,õppevahendite unistustenimekirja”. Kui aga oleks koolil olemas, siis pigem eelistaksin, et igal õpilasel on enda oma, mis on kogu aeg vaid tema kasutada. Kui vaja, võtab sahtlist välja ja teeb iPAD-iga tööd, kui pole vaja, seisab õppevahend sahtlis.
Õpitarkvara on tunduvalt mahukam, kui meie koolis. Kui õpetaja soovib uut tarkvara ( iseenesest mõista tasuta) kasutada, teatab sellest it- tehnikule juba aegsasti, kes siis valmistab arvutid õppetunniks ette.
MÕTTETERA
Haridustehnoloogilised eesmärgid: Küll mina olen ikka kõrgelennuline- kohe 6 eesmärki seadsin selleks tööaastaks. Vaadeldes Ingridi arenguteed, leidsin, et tegelikult tulek mul sellel aastal kukutada end kahele eesmärgile. (Palju Sa ikka jõuad selle poole kohaga ära teha???) Olen ka üles kirjutanud oma tööd ja tegemised, kuid ajaliselt neid ma mõõtnud küll ei ole- polegi vist nii paha mõte.
MÕTTETERA
Muidugi on GAG-is Ingrid Maadvere töö vägevaid vilju kandma hakanud. Pisik on kooli laiali paisatud ja välisvaatlejana tundub, et kõik õhinaga aga kasutavad oma igapäevatöös arvuteid, arvutiklassi ja muid tehnilisi vahendeid, et oma tööd huvitavamaks muuta ja õpilastele õppimine oleks väljakutseid pakkuv.
Tore on tõdeda, et kõiki avastusi ja töid on GAG julgesti nõus jagama. Tavakoolis hoiab õpetaja kinni oma esitlusest nagu võluvitsast. Ei näita, ei jaga, ei pane internetti üles…
MÕTTETERA
Ja veel, mis kõlama jäi:
See sarnaneb minu 3. klassi loodusõpetusega, kus aasta alguses olin segaduses, et mida ja kuidas teha, et aine ikka läbitud saaks. Otsustasin siis proovida seda põimida arvutitunniga. Nüüd, kuuldes, et vaatame õpikusse ka!? Vaatasin ja tõdesin, et õpilased on kogu vajamineva omandanud ja enamgi veel.
Igal juhul huvitav ja uusi mõtteid pakkuv külastus oli. Aitäh!
Ja nüüd siis koduse ülesande teisele poolele.
Normaalne oleks alustada pilootprojektiga. Selleks teha väike grupp, kus on nii tugeva kui ka nõrkade tehniliste oskustega töötajad, kes siis määratud aja jooksul katsetavad uut tehnikat. Seejärel saab teha analüüsi- millised probleemid, küsimused tekkisid ja neile toetudes saab ka uue tehnilise vahendi kasutamise juhendid/koolitused koostada. No ja sellele siis järgneb kogu kollektiivi koolitus. Hea oleks koheselt leida ka uue töövahendi plussid, mis töötajat abistavad. See suurendab motivatsiooni ka selgeks õppida.
2. Kuidas motiveerida kolleege, kuidas tuua nad koolituse/erineva taristu kasutuse juurde? (trikid-nipid)
Motiveerida saab positiivsete, tööd lihtsustavate näidete abil.
Saab ka näidistunniga äratada huvi õpetajates.
Eriti, kui õpilased õhinaga kasutavad ja avaldavad õpetajale survet.
3. Milline on meie pakutav portfolio: millised on meie või kooli/asutuse valikud e-keskkondade osas?
Meie koolil momendil puudub ühine õpikeskkond- tulekul on Moodle. Kõigele uuele ollakse aga visalt vastu. Seni on õpetajad kasutanud omale sobivaid keskkondi erinevate õppetööde läbiviimiseks. Populaarseim on Blogger, docs.google.com, kasutatud on ka Edmodo.com, Kidblog.org, WordPress.com ja ka e-kool on õppematerjalide edasiandmiseks sobiv.
Kui aga iga õpetaja sooviks kasutada oma keskkonda, siis läheb õpilasel silme ees kirjuks nagu meie kursusel eelmise aasta sügisel, kus kohe tuli ennast kasutajaks teha mitmesse erinevasse keskkonda ja siis hakka aga õppima. Kõigepealt läks mitu nädalat aega, et keskkondadega tuttavaks saada. Selline olukord teeb õppimise keeruliseks. Seepärast arvan, et koolil võiks olla mingid eelistused ikkagi. Muidugi keegi ei keela ju Moodlesse ainult linki lisada, läbi mille pääseb teise õpikeskkonda. Ikkagi tundub kahe otsaga asi…
4. Mis on õnnestunud e-keskkondade valikul ja koolitustes ja mis ei ole? Kas seda üldse analüüsitakse ja sellest õpitakse?
Eks analüüsitakse ikka. Kuid siin ongi haridustehnoloogil aega sõna võtta. Kui keskkonda ei kasutata, siis miks ja mida tuleks teha, et ikka õpetajad võtaksid keskkonna omaks. Ka ebaõnnestumised tuleb üle elada. Eelnevalt, kui võimalik, saab ju haridustehnoloog välja selgitada õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ja siis otsustada, millist e-keskkonda koolile sisse seada.
Ja kui keskkond käib üle jõu, tuleb läbida vajaminevad koolitused. See on puhtalt haridustehnoloogi töö- analüüsida miks mõni asi ei toimi ja kuidas see toimima saada.
Oma tööd saab analüüsida mitmeti. Eks ikka tuleb kirja panna oma ootused ja lahendused. Panin aasta alguses eemärgid, kuhu jõuda vaja. Ja siis kui mõne kuu pärast vaatad: AHHOII!!!…
Tõmbab piirid peale. Sest nii mõnigi illusioon puruneb. Langed tagasi reaalsusesse ja hakkad mõtlema, mis võis valesti minna?!
Sealt tekivad taas uued vaated.
Oluline, et kõik oleks must- valgel kirjas- siis saab analüüsida.
Taristu kasutust võiks ja saaks analüüsida It-tehnik, kui koolil oleks rohkem ressursse (serveriruumi), et kõike süsteeme auditeerida läbi võrgu, kuid see eeldab eraldi serverit.
Haridustehnoloog saab vaid heausklikult küsitleda, kui palju ja kui mitu korda, õpetaja kasutab üht- või teist vahendit.
PS! Vabandan, kui liialt tundlikuks muutusin…
1. Koostada oma kooli/töökoha (osakonna) infostruktuuri/taristu plaan ja toimimine
Taristu plaan tuli selline. Toimimine..
Kõigepealt positiivne:
Vastaspool:
Tegin ära ka “Lihtsa veebipõhise võimaluse kooli olukorra hindamiseks” ja tulemus oli järgnev:
Lugedes kooli arengukava 2010-2014 on tulevikusuunad:
Arengukava on tagasihoidlik ja tundub, et teosammul sinnapoole liigutaksegi.
2. Ülevaade, mõtted olemasoleva taristu otstarbekast kasutusest ja edasised plaanid/unistused
Mõningane ülevaade on juba eelmises punktis olemas, kuid lisaksin siia veel edasised plaanid/unistused…
Oluliseks pean seda, et kogu tehniline baas oleks ikka kasutuses, mitte koguks tolmu. Võrreldes eelmise aastaga on edasiminekut küll märgata ( n: arvutiklassi kasutusaktiivsus), kuid see pole veel märkimisväärne. Palju on puudu õpetajate julgusest ja ettevõtlikkusest. Ollakse üsna mugavalt oma ,,pesas”, kus hea ja kindel olla. Juhtkonna mugav eeskuju ei suuna ka töötajaid olema innovatiivsed.
Ootused olid sinna minnes väga kõrged ja ega ei pidanud pettuma. Mõte hakkas küll jooksma ja sära tuli simadesse, kuid koduteel vajus pea üsna longu. Näe seal on nii-nii-nii ja meil pole nagu eriti midagi….
Aga kui optimistlik olla, saab öelda, et ka meil on midagi- mõnel pole sedagi. Kuigi jah, uuendustele ollakse kõvasti kahe jalaga maapeal, VASTU.
Mis mulle sellest külastuskäigust siis meelde jäi ja ülesmärkimist vääris?
1. Juba slaidiseeria alguses tekkis mõte, et peaks ka oma kooli kohta sarnase tutvustava slaidiseeria koostama- väga hea ülevaate saab ja on, mida analüüsida.
2.Kogu tehnoloogiline baas on kartustäratav. Ei saa võrreda meie kooli omaga, kus tavaliselt 50 % arvutiklassi arvutitest saab küll käima panna, kuid piirangutest kubisevatena ei saa nendega korralikult õppetundi läbi viia. Ja peale arvutite on meil vaid 5 Smart tahvlit, millest 2 asuvad klassiruumidest, kus praktiliselt õppetöö puudub- no nii 7-9 tundi nädalas. See, et Meeri mainis, et lasi oma koolis teisaldada kõik Smart tahvlid algklassidesse on täiesti teostatav ka meie koolis. Hea mõte.
3. Printimisega meil tundub asi korras olevat- igati töötab ja ei kurdeta, et liiga kallis. Õpetajate toas on suur ,,pill”, läbi mille saab ka klassiruumidest printida. Ei ole ka märganud ,,isiklikku laadi” printimist, paljundamist.
4. Meil on ka mõni dokumendikaamera ja kooli peale 1 fotoaparaat, mis asub 4. korrusel ja mida keegi ei viitsi kasutamiseks kaubelda.
5. Meeldis mulle ka kooli kodulehekülg. Meie oma tundub kuidagi kaootiline ja kooli kohta pole seal midagi sellist, mis paneks mõtlema, et jah, tahan just sinna kooli minna õppima. Pigem on see selline infotabel.
6. Hea mõte oli kodulehega ka see, et on ühendatud erinevate blogidega, mis annavad ülevaate teatud valdkonna töödest- tegemistest. Ka meie koolis on mõndadel õpetajatel loodud klassi blogid- kindlasti proovin ka need kooli kodulehega siduda. Mina kooli kodulehte ei tee, kuid ma arvan, et sellise muudatuse tegemine ei tohiks vastumeelne olla.
7.Väga oluliseks pean ma õpilaste töödest, õpingute tulemustena valminud materjalide kajastamist veebis. Pean veel välja mõtlema mida ja kuidas.
8.Kadestamisväärne on arvutitunnid 1-11 klassile. Olen minagi ettepanekuid teinud, et peaks ikka nagu olema- tagasiside suur NULL.
Minu teada põhikooli tunniplaanis meil küll ühtegi arvutitundi sõna otseses mõttes ei ole. Ka arvutiringile ei anta positiivset otsust. Kolmas aasta juba ja tunnen, et toimub ainult paigaltammumine. Eks innovatiivsus peaks siiski tulema juhtkonnalt, sest altpoolt tulevaid ettepanekuid nagu ei arvestata üldsegi. Kurb seis. Ja siis me ei saa gümnaasiumi klasse täis. Mina olen küll arvamusel, et kui me praegusel tehnika ajastul pakuksime ühe õppesuunana ka arvutiõpet või midagi sellega seoses, oleks meil õpilasi ka rohkem. Aga jah- see on ju ainult minu arvamus. Seniajani pole mind veel juhtkonna liikmena arvestatud, kuigi ametijuhendiga on kõik nõus.
9. Server on meil ka kehvake- nagu It- tehnik ütleb. Siin ei oska ma midagi kommenteerida- puha võõras ala.
10. Outlook, millele meie kool läks ka sellel õppeaastal üle. Tore koht, palju võimalusi, palju õppimist.
Head ideed, mida soovin ka kunagi meie koolis rakendada:
Kuid kõigepealt tuleb endal Outlookis liiklemine ära õppida. Seni olen isegi õppija rollis. Muret teeb meile jagatud kalender, mis eelnevalt oli meil Hotmailis, kuid nüüd ei saa kasutada, ilma, et Outlookist välja ei logi ja tundub kuidagi tülikas. Ehk oskab keegi nõustada, kuidas saaksime koolile luua kalendri, mida kõik saavad täita ja jälgida. Ideaalselt oleks ta Outlookis oma kalendriga ühes kohas.
11. Projektides osalemine küll toimib, kuid nende kajastamine puudub.
12. Suurepärane mõte, et luua it- tugiõpilaste rühm, Kindlasti proovin sellega ka.
13. Mobiiltelefonid õppetöös- mulle täiesti võõras maailm, endal ka alles kivist kiviaja telefon, kogemus puudub…
13. Koolitused õpetajatele: toimib ka meil, kuid kui osavõtt on vabatahtlik, on soovijaid väga vähe. Samas koosolekutel 10-15 minutit mõne uue keskkonna tutvustamised on saanud positiivset tagasissidet.
14. Kooli üldise arengu toetamine- NULL. Ma usun, et enamus ei ole isegi kooli arengukava lugenud. Pole ju huvilisi ka, kuna mis seal salata, suur osa kollektiivist ju ,,läheb HOMME pensionile” ja nii juba mitu aastat.
Kokkuvõtteks oli väga huvitav ja innustav kooli külastus. Aitäh!!!
Oma iseseisva töö teemaks valisin klassiõpetajate( ja kui jõuab, siis ka teiste õpetajate) haridustehnoloogiliste pädevuste ja vajaduste kaardistamise. Jõudu mulle sellega!!! Senine parim tulemus minu uurimustes on 33 vastajat 58-st.
Nüüd siis kodutöö kolm küsimust:
1. Mida tähendab HT ja tehnoloogi roll minu jaoks?
Siia sobiks sama vastus, kus ma analüüsisin oma HT tööülesandeid. See asub 1. ülesande all
2. Minu suurim edu-elamus oma töös seoses haridustehnoloogiaga.
Olen praegu kohanemisfaasis, olen juba selgusele jõudnud, millist toetust juhtkond ja õpetajad minult ootavad. Kuna töötan alles teist aastat haridustehnoloogina, siis edu- elamuseks pean momendil seda, et kui eelmisel aastal õpetajad pugesid minu eest peitu, siis sel aastal olen üsnagi nõutud, keda mööda koolimaja taga otsitakse. Progress ikkagi.
Eduelamuse alla kirjutan kindlasti ka oma isikliku arengu antud valdkonnas.
3. Minu suurim väljakutse HT rolli.
Suurimaks väljakutseks on oma töö süstematiseerimine. Tundub, et momendil on kõike vaja teha. Siit ja sealt ,, king pigistab”. Samas 0.5 kohta- paneb mõtlema, kui palju ma enda ressursse sinna panustan. Tänagi tegi mulle kolleeg märkuse: ,,Endal 0.5 kohta, ma ei saa aru, mida Sa iga päev siin kella viieni majas teed!?”
Seekord siis sedamoodi jah.
No nüüd hakkab juba ,, hea kodune tunne ” tekkima- olen igatpidi jännis, ehk tänane õhtu osutub päästjaks kodutöö tegemise osas.
seepapiret 